1. Ülevaade
Traadita pääsupunkt (Traadita pääsupunkt) ehk traadita pääsupunkti kasutatakse traadita võrgu traadita lülitina ja see on traadita võrgu tuum. Traadita pääsupunkt on traadita seadmete (nt kaasaskantavad arvutid, mobiilterminalid jne) pääsupunkt juhtmega võrku sisenemiseks. Seda kasutatakse peamiselt lairiba kodudes, hoonetes ja parkides ning see võib katta kümneid kuni sadu meetreid.
Traadita pääsupunkt (AP) on nimetus, millel on lai tähenduste ring. See hõlmab lisaks lihtsatele traadita pääsupunktidele (AP-d) ka üldist terminit traadita ruuterite (sh traadita lüüside, traadita sildade) ja muude seadmete kohta.
Traadita pääsupunkt on traadita kohtvõrgu tüüpiline rakendus. Traadita pääsupunkt on sild, mis ühendab traadita võrku ja juhtmega võrku ning on traadita kohtvõrgu (WLAN) loomise põhiseade. See pakub vastastikuse juurdepääsu funktsiooni traadita seadmete ja juhtmega kohtvõrkude vahel. Traadita pääsupunktide abil saavad traadita pääsupunktide signaali levialas olevad traadita seadmed omavahel suhelda. Ilma traadita pääsupunktideta on põhimõtteliselt võimatu luua tõelist traadita kohtvõrku, millel on juurdepääs internetile. Traadita pääsupunkt WLAN-is on samaväärne mobiilsidevõrgu saatva tugijaama rolliga.
Võrreldes juhtmega võrgu arhitektuuriga on traadita võrgus olev traadita pääsupunkt (AP) samaväärne juhtmega võrgu jaoturiga. See saab ühendada erinevaid traadita seadmeid. Traadita seadme kasutatav võrgukaart on traadita võrgukaart ja edastuskeskkond on õhk (elektromagnetlaine). Traadita pääsupunkt on traadita seadme keskpunkt ja kõik seadme traadita signaalid peavad vahetamiseks sellest läbi minema.
2. Funktsioonid
2.1 Ühendage juhtmevaba ja juhtmega ühendus
Traadita pääsupunkti kõige levinum funktsioon on ühendada traadita võrku ja juhtmega võrku ning pakkuda vastastikust juurdepääsu traadita seadme ja juhtmega võrgu vahel. Nagu on näidatud joonisel 2.1-1.
Traadita pääsupunkt ühendab juhtmega võrgu ja traadita seadmeid
2.2 WDS
WDS (traadita jaotussüsteem) ehk traadita leviala jaotussüsteem on traadita pääsupunkti ja traadita ruuteri spetsiaalne funktsioon. See on väga praktiline funktsioon kahe traadita seadme vahelise side loomiseks. Näiteks kui naabreid on kolm ja igal leibkonnal on traadita ruuter või traadita pääsupunkt, mis toetab WDS-i, nii et traadita signaali saavad katta kõik kolm leibkonda korraga, muutes vastastikuse suhtluse mugavamaks. Siiski tuleb märkida, et traadita ruuteri toetatud WDS-seadmete arv on piiratud (tavaliselt toetatakse 4–8 seadet) ja erinevate kaubamärkide WDS-seadmed võivad samuti ühenduse loomisel ebaõnnestuda.
2.3 Traadita pääsupunkti funktsioonid
2.3.1 Relee
Traadita pääsupunkti oluline funktsioon on relee. Nn relee eesmärk on võimendada traadita signaali kahe traadita punkti vahel, et kaugjuhtimispuldi traadita signaal oleks tugevam. Näiteks kui punktis a on pääsupunkt ja punktis c on traadita seade, on punktide a ja c vaheline kaugus 120 meetrit. Traadita signaali edastamine punktist a punkti c on oluliselt nõrgenenud, seega võib see olla 60 meetri kaugusel. Asetage traadita pääsupunkt releena punkti b, et punktis c olevat traadita signaali saaks tõhusalt parandada, tagades seeläbi traadita signaali edastuskiiruse ja stabiilsuse.
2.3.2 Sildamine
Traadita pääsupunkti oluline funktsioon on sildamine. Sildamine on kahe traadita pääsupunkti ühendamine, et realiseerida andmeedastus kahe traadita pääsupunkti vahel. Mõnel juhul, kui soovite ühendada kaks juhtmega kohtvõrku, saate valida sillamise traadita pääsupunkti kaudu. Näiteks punktis a on juhtmega kohtvõrk, mis koosneb 15 arvutist, ja punktis b on juhtmega kohtvõrk, mis koosneb 25 arvutist, kuid punktide ab ja ab vaheline kaugus on väga suur, üle 100 meetri, seega ei sobi kaabliga ühendamine. Sel ajal saate seadistada traadita pääsupunkti vastavalt punktidesse a ja b ning lülitada sisse traadita pääsupunkti sillamisfunktsiooni, et punktide ab ja ab kohtvõrgud saaksid üksteisele andmeid edastada.
2.3.3 Põhi-alluv režiim
Traadita pääsupunkti teine funktsioon on „master-slave-režiim“. Selles režiimis töötavat traadita pääsupunkti käsitleb peamine traadita pääsupunkt või traadita ruuter traadita kliendina (näiteks traadita võrgukaart või traadita moodul). Võrguhalduse jaoks on mugav hallata alamvõrku ja luua punkt-mitmepunkti ühendus (traadita ruuter või peamine traadita pääsupunkt on üks punkt ja traadita pääsupunkti klient on mitmikpunkt). „Master-slave-režiimi“ funktsiooni kasutatakse sageli traadita ja juhtmega kohtvõrgu ühendusstsenaariumides. Näiteks punkt a on juhtmega kohtvõrk, mis koosneb 20 arvutist, ja punkt b on juhtmega kohtvõrk, mis koosneb 15 arvutist. Punkt b on juba olemas. Traadita ruuter on olemas. Kui punkt a soovib pääseda juurde punktile b, saate punkti a lisada traadita pääsupunkti, ühendada traadita pääsupunkti punkti a lülitiga ja seejärel lülitada sisse traadita pääsupunkti ja punkti b traadita ühenduse „master-slave-režiimi“. Ruuter on ühendatud ja sel ajal saavad kõik punktis a olevad arvutid ühenduda punktis b olevate arvutitega.
3. Traadita pääsupunkti ja traadita ruuteri erinevused
3.1 Traadita pääsupunkt
Traadita pääsupunkt ehk traadita pääsupunkt on lihtsalt traadita võrgu traadita lüliti. See on pääsupunkt, mille abil mobiilterminali kasutajad saavad siseneda juhtmega võrku. Seda kasutatakse peamiselt koduse lairibaühenduse ja ettevõtte sisevõrgu juurutamiseks. Traadita leviala ulatub kümnetest meetritest sadade meetriteni ja peamine tehnoloogia on 802.11X seeria. Üldisel traadita pääsupunktil on ka pääsupunkti kliendirežiim, mis tähendab, et pääsupunktide vahel saab luua traadita ühendusi, laiendades seeläbi traadita võrgu leviala.
Kuna lihtsal traadita pääsupunktil puudub marsruutimisfunktsioon, on see samaväärne traadita lülitiga ja pakub ainult traadita signaali edastamise funktsiooni. Selle tööpõhimõte on võtta vastu keerdpaari kaudu edastatud võrgusignaal ja pärast traadita pääsupunkti poolt kompileerimist teisendada elektriline signaal raadiosignaaliks ning saata see välja traadita võrgu leviala loomiseks.
3.2Traadita ruuter
Laiendatud traadita pääsupunkti nimetatakse sageli traadita ruuteriks. Traadita ruuter on, nagu nimigi ütleb, traadita leviala funktsiooniga ruuter, mida kasutatakse peamiselt internetis surfamiseks ja traadita leviala tagamiseks. Võrreldes lihtsa traadita pääsupunktiga saab traadita ruuter marsruutimisfunktsiooni abil realiseerida internetiühenduse jagamist koduses traadita võrgus ning ka ADSL-i ja kogukonna lairibaühenduse traadita jagatud juurdepääsu.
Tasub mainida, et traadita ja juhtmega terminale saab traadita ruuteri kaudu alamvõrku määrata, et alamvõrgu erinevad seadmed saaksid mugavalt andmeid vahetada.
3.3 Kokkuvõte
Lühidalt öeldes on lihtne traadita pääsupunkt samaväärne traadita lülitiga; traadita ruuter (laiendatud traadita pääsupunkt) on samaväärne „traadita pääsupunkti ja ruuteri funktsiooniga“. Kasutusstsenaariumide osas, kui kodu on juba internetiga ühendatud ja soovitakse lihtsalt pakkuda traadita juurdepääsu, siis piisab traadita pääsupunkti valimisest; aga kui kodu pole veel internetiga ühendatud ja peame looma ühenduse traadita internetiühenduse funktsiooniga, siis tuleb sel ajal valida traadita ruuter.
Lisaks on need kaks välimuse poolest põhimõtteliselt sarnase pikkusega ja neid pole lihtne eristada. Lähemal vaatlusel on aga siiski näha erinevust: nende liidesed on erinevad. (Lihtne tüüp) traadita pääsupunktil on tavaliselt juhtmega RJ45 võrguport, toiteport, konfiguratsiooniport (USB-port või konfiguratsioon veebiliidese kaudu) ja vähem märgutulesid; samas kui traadita ruuteril on neli juhtmega võrguporti rohkem, välja arvatud see, et ühte WAN-porti kasutatakse ühenduse loomiseks ülemise taseme võrguseadmetega ja nelja LAN-porti saab ühendada juhtmega intraneti arvutitega ning märgutulesid on rohkem.
Postituse aeg: 19. aprill 2023