Epon （Etherneti passiivne optiline võrk）
Etherneti passiivne optiline võrk on Pon -tehnoloogia, mis põhineb Ethernetil. See võtab kasutusele mitmekordse struktuuri ja passiivse kiudoptilise ülekande, pakkudes Etherneti kohal mitmeid teenuseid. EPON -tehnoloogia on standardiseeritud IEEE802.3 EFM -i töörühm. 2004. aasta juunis andis IEEE802.3EFM töörühm välja EPON -i standardi - IEEE802.3AH (liideti 2005. aastal IEEE802.3-2005 standardiks).
Selles standardis ühendatakse Etherneti ja Pon -tehnoloogiad, PON -tehnoloogiaga, mida kasutatakse füüsilises kihis ja Etherneti protokollis, mida kasutatakse andmesidekihis, kasutades PON -i topoloogiat Etherneti juurdepääsu saavutamiseks. Seetõttu ühendab see PON -tehnoloogia ja Etherneti tehnoloogia eeliseid: odav, kõrge ribalaiusega, tugev mastaapsus, ühilduvus olemasoleva Etherneti, mugava juhtimise jne.
GPON (gigabaidist võimeline pon)
See tehnoloogia on ITU-TG.984-l põhinev passiivse optilise integreeritud juurdepääsustandardi lairibaühenduse passiivne põlvkond. X Standard, millel on palju eeliseid, näiteks kõrge ribalaius, kõrge efektiivsus, suur leviala ja rikkalikud kasutajaliidesed. Enamik operaatoreid peavad seda ideaalseks tehnoloogiaks lairibaühenduse ja juurdepääsu võrguteenuste põhjaliku muutmise saavutamiseks. FSAN-i organisatsioon tegi GPON-i esmalt 2002. aasta septembris. Selle põhjal lõpetas ITU-T 2003. aasta märtsis ITU-T G.984.1 ja G.984.2 arendamise ning standardiseeris G.984.3 veebruaris ja juunis 2004. aasta.
GPON -tehnoloogia sai alguse ATMPON -tehnoloogia standardist, mis moodustus järk -järgult 1995. aastal, ja Pon tähistab inglise keeles passiivset optilist võrku. FSAN-i organisatsioon pakkus esmakordselt välja GPON (GigaBit võimeline passiivne optiline võrk) 2002. aasta septembris. Selle põhjal lõpetas ITU-T ITU-T G.984.1 ja G.984.2 väljatöötamise 2003. aasta märtsis ning standardiseeritud G.984.3 2004. aasta veebruaris. Seega oli GPONi tavaperekonna jaoks lõplikult moodustatud. GPON-tehnoloogial põhinevate seadmete põhistruktuur sarnaneb olemasoleva PON-ga, mis koosneb OLT (optilise liini terminali) keskkontoris, ONT/OU (optiline võrguterminal või optiline võrguüksus) kasutaja otsas, ODN (optiline jaotusvõrk), mis koosneb ühe režiimiga kiust (SM-kiud) ja passiivsest jagajast ning võrgusüsteemist ning ühendavad kaks esimest.
Erinevus eponi ja GPoni vahel
GPON kasutab lainepikkuse jagamise multipleksimise (WDM) tehnoloogiat, et võimaldada samaaegset üleslaadimist ja allalaadimist. Tavaliselt kasutatakse allalaadimiseks optilist optilist kandjat 1490nm, samal ajal kui üleslaadimiseks valitakse optiline optiline kandja. Kui telesignaale tuleb edastada, kasutatakse ka 1550 nm optilist kandjat. Ehkki iga ONU võib saavutada allalaadimiskiiruse 2,488 GBIT/S, kasutab GPON ka ajajaotuse mitme juurdepääsu (TDMA), et eraldada iga kasutaja jaoks perioodilises signaalis teatud ajapilu.
XGPONi maksimaalne allalaadimiskiirus on kuni 10 gbitti/s ja üleslaadimiskiirus on ka 2,5Gbit/s. See kasutab ka WDM -tehnoloogiat ning üles- ja allavoolu optiliste kandjate lainepikkused on vastavalt 1270NM ja 1577NM.
Suurenenud ülekandekiiruse tõttu saab sama andmevormingu järgi jagada rohkem kohustust, maksimaalse katvuse kaugusega kuni 20 km. Ehkki XGPON -i pole veel laialdaselt kasutusele võetud, pakub see optiliste kommunikatsioonioperaatoritele head uuendamist.
Epon ühildub täielikult teiste Etherneti standarditega, nii et Ethernetil põhinevate võrkudega ühendamisel pole vaja teisendada ega kapseldamist, maksimaalse kandekoormusega 1518 baiti. EPON ei vaja teatud Etherneti versioonides CSMA/CD juurdepääsu meetodit. Lisaks, kuna Etherneti käigukast on peamine kohaliku võrgu edastamise meetod, pole Metropolitani piirkonna võrku uuendamisel vaja võrguprotokolli muutmist.
Seal on ka 10 Gbit/S Etherneti versioon, mis on tähistatud kui 802.3AV. Tegelik liini kiirus on 10,3125 GBIT/s. Põhirežiim on 10 GBIT/s üles- ja allalüli kiirus, mõned kasutavad 10 gbiti/s allalüli ja 1 Gbit/s üleslingi.
GBIT/S versioon kasutab kiududel erinevaid optilisi lainepikkusi, allavoolu lainepikkusega 1575-1580nm ja ülesvoolu lainepikkus 1260-1280nm. Seetõttu saab 10 GBIT/S süsteem ja standardset 1Gbit/S -süsteemi olla lainepikkusega multipleksitud samal kiudul.
Kolmekordne mängu integreerimine
Kolme võrgu lähenemine tähendab, et evolutsiooni käigus telekommunikatsioonivõrgust, raadio- ja televisioonivõrgust ja Internetist kuni lairibaühenduse võrgustiku, digitaaltelevisioonivõrgu ja järgmise põlvkonna Interneti-le on tehnilise ümberkujundamise kaudu, on kolmel võrgustikul samad tehnilised funktsioonid, samad äritegevuse ulatused, ressursside jagamine, teiste teenuste, raadio- ja televisioonide pakkumine. Kolmekordne ühinemine ei tähenda kolme suurema võrgu füüsilist integreerimist, vaid viitab peamiselt kõrgetasemeliste ärirakenduste sulandumisele.
Kolme võrgustiku integreerimist kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades, nagu intelligentne transport, keskkonnakaitse, valitsuse töö, avalik turvalisus ja turvalised kodud. Tulevikus saavad mobiiltelefonid vaadata telerit ja surfata Internetis, televiisor saab telefonikõnesid teha ja Internetis surfata ning arvutid saavad teha ka telefonikõnesid ja vaadata telerit.
Kolme võrgu integreerimist saab kontseptuaalselt analüüsida erinevatest vaatenurkadest ja tasemetest, mis hõlmavad tehnoloogia integreerimist, äri integreerimist, tööstuse integreerimist, terminali integreerimist ja võrgu integreerimist.
Lairibatehnoloogia
Lairibatehnoloogia põhiosa on kiudoptiline kommunikatsioonitehnoloogia. Võrgu lähenemise üks eesmärke on pakkuda võrgu kaudu ühtseid teenuseid. Ühendatud teenuste pakkumiseks on vaja omada võrguplatvormi, mis toetaks mitmesuguste multimeediumiteenuste (voogesitusmeedia) teenuste, näiteks heli ja video edastamist.
Nende ettevõtete omadusteks on suur ärinõuded, suured andmemaht ja kõrge teenuse kvaliteedi nõuded, seega vajavad nad edastamise ajal üldiselt väga suurt ribalaiust. Lisaks ei tohiks kulud majanduslikust vaatenurgast olla liiga kõrged. Sel viisil on ülekandemeedia jaoks parimaks valikuks muutunud suure võimsusega ja jätkusuutlik kiudoptiline kommunikatsioonitehnoloogia. Lairibatehnoloogia, eriti optilise kommunikatsioonitehnoloogia arendamine pakub vajalikku ribalaiust, ülekande kvaliteeti ja odavaid kulusid mitmesuguse äriteabe edastamiseks.
Kaasaegse kommunikatsiooni valdkonnas sambatehnoloogiana areneb optiline kommunikatsioonitehnoloogia 100 -kordse kasvu korral iga 10 aasta tagant. Tohutu mahutavusega fiiberoptiline ülekanne on ideaalne ülekandeplatvorm "kolme võrgu" jaoks ja tuleviku teabe maantee peamine füüsiline kandja. Suure mahutavusega optilist kommunikatsioonitehnoloogiat on laialdaselt kasutatud telekommunikatsioonivõrkudes, arvutivõrkudes ning ringhäälingu- ja televisioonivõrkudes.
Postiaeg: 12. detsember 20124