EPON (Etherneti passiivne optiline võrk)
Etherneti passiivne optiline võrk on Ethernetil põhinev PON-tehnoloogia. See võtab kasutusele punktist mitme punkti struktuuri ja passiivse fiiberoptilise edastuse, pakkudes Etherneti kaudu mitut teenust. EPON-tehnoloogia on standarditud IEEE802.3 EFM-i töörühma poolt. 2004. aasta juunis andis IEEE802.3EFM töörühm välja EPON standardi – IEEE802.3ah (ühendati 2005. aastal standardiga IEEE802.3-2005).
Selles standardis ühendatakse Etherneti ja PON-tehnoloogiad, füüsilises kihis kasutatava PON-tehnoloogia ja andmesidekihis kasutatava Etherneti protokolliga, kasutades Etherneti juurdepääsu saavutamiseks PON-i topoloogiat. Seetõttu ühendab see PON-tehnoloogia ja Etherneti tehnoloogia eelised: madal hind, suur ribalaius, tugev mastaapsus, ühilduvus olemasoleva Ethernetiga, mugav haldus jne.
GPON (gigabitine PON)
Tehnoloogia on lairiba passiivse optilise integreeritud juurdepääsustandardi uusim põlvkond, mis põhineb ITU-TG.984-l. x standard, millel on palju eeliseid, nagu suur ribalaius, kõrge efektiivsus, suur leviala ja rikkalikud kasutajaliidesed. Enamik operaatoreid peab seda ideaalseks tehnoloogiaks lairibaühenduse ja juurdepääsuvõrguteenuste ulatusliku ümberkujundamise saavutamiseks. GPON-i pakkus esmakordselt välja FSAN organisatsioon 2002. aasta septembris. Sellest lähtuvalt viis ITU-T 2003. aasta märtsis lõpule ITU-T G.984.1 ja G.984.2 väljatöötamise ning standardiseeris G.984.3 2004. aasta veebruaris ja juunis. lõpuks moodustati GPON-i standardperekond.
GPON-tehnoloogia pärineb 1995. aastal järk-järgult kujunenud tehnoloogiastandardist ATMPON ja PON tähistab inglise keeles "Passive Optical Network". GPON-i (Gigabit Capable Passive Optical Network) pakkus FSAN organisatsioon esmakordselt välja 2002. aasta septembris. Selle põhjal lõpetas ITU-T 2003. aasta märtsis ITU-T G.984.1 ja G.984.2 arendamise ning standardiseeris G.984.3 Veebruar ja juuni 2004. Seega moodustati lõpuks standardne GPON-i perekond. GPON-tehnoloogial põhinevate seadmete põhistruktuur on sarnane olemasolevale PON-ile, mis koosneb OLT-st (Optical Line Terminal) keskkontoris, ONT/ONU-st (Optical Network Terminal või Optical Network Unit) kasutaja lõpus, ODN-ist (Optical Distribution Network). ), mis koosneb ühemoodilisest kiust (SM fiber) ja passiivsest splitterist ning kahte esimest seadet ühendavast võrguhaldussüsteemist.
Erinevus EPON-i ja GPON-i vahel
GPON kasutab lainepikkusjaotusega multipleksimise (WDM) tehnoloogiat, et võimaldada samaaegset üles- ja allalaadimist. Tavaliselt kasutatakse allalaadimiseks 1490nm optilist kandjat, üleslaadimiseks aga 1310nm optilist kandjat. Kui telesignaale on vaja edastada, kasutatakse ka 1550nm optilist kandjat. Kuigi iga ONU suudab saavutada allalaadimiskiiruseks 2,488 Gbits/s, kasutab GPON ka ajajaotusega mitmikjuurdepääsu (TDMA), et eraldada perioodilises signaalis igale kasutajale teatud ajapilu.
XGPON-i maksimaalne allalaadimiskiirus on kuni 10 Gbit/s ning üleslaadimiskiirus on samuti 2,5 Gbit/s. See kasutab ka WDM-tehnoloogiat ning üles- ja allavoolu optiliste kandjate lainepikkused on vastavalt 1270 nm ja 1577 nm.
Suurenenud edastuskiiruse tõttu saab sama andmevormingu järgi jagada rohkem ONU-sid, mille maksimaalne levikaugus on kuni 20 km. Kuigi XGPON-i pole veel laialdaselt kasutusele võetud, pakub see optilise side operaatoritele head uuendusteed.
EPON ühildub täielikult teiste Etherneti standarditega, seega ei ole vaja teisendada ega kapseldada, kui see on ühendatud Etherneti-põhiste võrkudega, mille maksimaalne kasulik koormus on 1518 baiti. EPON ei nõua teatud Etherneti versioonides CSMA/CD juurdepääsumeetodit. Lisaks, kuna Etherneti edastus on kohtvõrgu edastuse peamine meetod, ei ole pealinna võrgule ülemineku ajal vaja võrguprotokolli teisendada.
Samuti on olemas 10 Gbit/s Etherneti versioon, mis on tähistatud kui 802.3av. Tegelik liinikiirus on 10,3125 Gbits/s. Põhirežiim on 10 Gbit/s üles- ja allalingi kiirus, mõned kasutavad allalingi kiirust 10 Gbit/s ja üleslingi kiirust 1 Gbit/s.
Gbit/s versioon kasutab kiududel erinevaid optilisi lainepikkusi, allavoolu lainepikkusega 1575-1580nm ja ülesvoolu lainepikkusega 1260-1280nm. Seetõttu saab 10 Gbit/s süsteemi ja standardset 1 Gbit/s süsteemi lainepikkusega multipleksida samal kiul.
Kolmekordse mängu integreerimine
Kolme võrgu konvergents tähendab, et arenedes telekommunikatsioonivõrgust, raadio- ja televisioonivõrgust ning Internetist lairiba sidevõrguks, digitaaltelevisioonivõrguks ja järgmise põlvkonna Internetiks, kipuvad need kolm võrku tehnilise ümberkujundamise kaudu omama samad tehnilised funktsioonid, sama äriulatus, võrkude vastastikune sidumine, ressursside jagamine ning need võivad pakkuda kasutajatele kõne-, andme-, raadio- ja televisiooni- ning muid teenuseid. Kolmikliitmine ei tähenda kolme suure võrgu füüsilist integreerimist, vaid viitab peamiselt kõrgetasemeliste ärirakenduste liitmisele.
Kolme võrgu integreerimist kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades, nagu intelligentne transport, keskkonnakaitse, valitsustöö, avalik turvalisus ja turvalised kodud. Mobiiltelefonid saavad tulevikus televiisorit vaadata ja internetis surfata, telekas helistada ja netis surfata ning arvutid ka helistada ja telekat vaadata.
Kolme võrgu integreerimist saab kontseptuaalselt analüüsida erinevatest vaatenurkadest ja tasanditest, hõlmates tehnoloogia integratsiooni, äriintegratsiooni, tööstuse integratsiooni, terminalide integreerimist ja võrguintegratsiooni.
Lairibatehnoloogia
Lairibatehnoloogia põhiosa on fiiberoptiline sidetehnoloogia. Võrgu konvergentsi üks eesmärke on pakkuda ühtseid teenuseid võrgu kaudu. Ühtsete teenuste pakkumiseks on vajalik võrguplatvorm, mis suudab toetada erinevate multimeedia (voogedastusmeedia) teenuste (nt heli ja video) edastamist.
Neid ettevõtteid iseloomustavad suur ärinõudlus, suur andmemaht ja kõrged teenusekvaliteedi nõuded, mistõttu vajavad nad edastamise ajal üldiselt väga suurt ribalaiust. Lisaks ei tohiks kulu majanduslikust vaatenurgast olla liiga kõrge. Sel viisil on suure võimsusega ja säästvast fiiberoptilisest sidetehnoloogiast saanud edastuskandjate parim valik. Lairibatehnoloogia, eriti optilise sidetehnoloogia areng tagab vajaliku ribalaiuse, edastuskvaliteedi ja madalad kulud mitmesuguse äriteabe edastamiseks.
Kaasaegse kommunikatsioonivaldkonna tugitehnoloogiana areneb optiline sidetehnoloogia 100-kordse kasvutempoga iga 10 aasta järel. Hiiglasliku võimsusega fiiberoptiline edastus on ideaalne edastusplatvorm "kolme võrgu" jaoks ja tulevase infomagistraalide peamine füüsiline kandja. Suure võimsusega fiiberoptilist sidetehnoloogiat on laialdaselt kasutatud telekommunikatsioonivõrkudes, arvutivõrkudes ning ringhäälingu- ja televisioonivõrkudes.
Postitusaeg: 12. detsember 2024